Mis on juba tehtud?
- Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid on loonud aluse tänapäevasele digiteeritud süsteemile sotsiaalkindlustuse piiriüleseks koordineerimiseks. See lihtsustab ametiasutuste teabevahetust ja muudab avalik-õiguslike asutuste teenused paremaks.
- EESSI süsteemi loomisega on parandatud teabevahetust ja koostööd sotsiaalkindlustusasutuste vahel.
- Samuti tehakse tööd, et lihtsustada suhtlust inimeste vahel, kes töötavad teistes ELi riikides või tegelevad seal ettevõtlusega, ja avaliku sektori asutuste vahel kogu Euroopas.
- Tänu ühtse digivärava määrusele peaks tavainimestel ja ettevõtjatel olema 2023. aasta detsembriks juurdepääs kolmele täielikult veebipõhisele sotsiaalkindlustuse koordineerimise menetlusele, kus menetlustulemused edastatakse elektrooniliselt.
- Käimas on ESSPASSi katseprojekt (ESSPASS – Euroopa sotsiaalkindlustuspass), mille käigus uuritakse digilahendust sotsiaalkindlustusõiguste väljastamiseks ja piiriüleseks kontrollimiseks.
Miks teeb komisjon ettepaneku selle valdkonna meetmete võtmiseks?
ELi eeskirjad juba kaitsevad Euroopa piires liikuvate kodanike sotsiaalkindlustusõigusi ja tagavad kõigile juurdepääsu hüvitistele, milleks neil on õigus. Üleminek digitehnoloogiale võib aidata neid eeskirju tõhusamalt kohaldada. Praegune algatus loob aluse võimalikele edasistele sammudele, et digiülemineku kaudu veelgi hõlbustada liikuvate kodanike elu ning vähendada piiriülese sotsiaalkindlustusega tegelevate ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste koormust. See aitab kaasa ka Euroopa digipöördele.
Kuidas aitab digiüleminek kaasa sotsiaalkindlustuse koordineerimisele?
Digiüleminek parandab sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist ning aitab lahendada kodanike, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste ees seisvaid probleeme, näiteks:
- inimesed, kes elavad teistes ELi riikides või tegelevad seal ettevõtlusega, seisavad sageli silmitsi probleemidega, kui nad suhtlevad sotsiaalkindlustusasutuste ja muude avaliku sektori asutustega. Sotsiaalkindlustusõiguste tõendamise ja kontrollimise menetlused võivad olla aeganõudvad ja sageli seotud füüsiliste dokumentide vahetamisega (neid dokumente nimetatakse ka porditavateks dokumentideks), sama on Euroopa ravikindlustuskaardiga. Ettevõtjad võivad seista silmitsi halduskulude ja -takistustega, eriti kui nad lähetavad oma töötajaid ajutiselt välismaale tööle.
- Riiklike süsteemide ebapiisava koostalitlusvõime tõttu on sotsiaalkindlustusasutustel sageli raskusi teabele juurdepääsu ja teabe jagamisega. Kulud on seotud näiteks õiguste kontrollimise, dokumentide väljastamise või asendamise, porditavate dokumentidega seotud pettuste ja vigade või Euroopa ravikindlustuskaardi sobimatu kasutamisega.
Millised on komisjoni kavandatud peamised meetmed?
Komisjoni kavandatud meetmete eesmärk on
- edendada sotsiaalkindlustuse koordineerimise kodanikukeskset digitaliseerimist järgmiselt:
- tõrgeteta digikeskkonna pakkumine inimestele, kes reisivad teistesse ELi riikidesse, kolivad sinna ja töötavad seal või tegelevad seal ettevõtlusega ning peavad suhtlema avaliku sektori asutustega;
- tõhusate, digitaalsete ja koostalitlusvõimeliste piiriüleste avalike teenuste osutamine, millele on lihtne juurde pääseda ja mida on lihtne kasutada;
- asutustevahelise koostöö ja sotsiaalkindlustusalase teabevahetuse parandamine.
Meetmed hõlmavad järgmist:
- EESSI kasutuselevõtu lõpuleviimine hiljemalt 2024. aasta lõpuks ja olemasoleva süsteemi pidev täiustamine;
- ELi liikmesriikide edasine töö sotsiaalkindlustuspassi kasutuselevõtu heaks ning selle töö tulemuste põhjal komisjoni hinnang sotsiaalkindlustuspassi võimalikule ulatuslikule kasutuselevõtule;
- selliste menetluste digitaliseerimine 2025. aastaks, mida ühtse digivärava määruse alusel ei digitaliseerita, näiteks töötushüvitiste, tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tervishoiu valdkonnas kasutatavad menetlused;
- parem andmevahetus ja koostalitlusvõime piiriüleses kontekstis;
- pidevad investeeringud sotsiaalkindlustuse koordineerimise protsesside automatiseerimisse;
- ELi piires välismaal elavate ja töötavate inimeste jaoks tõrgeteta digikeskkonna lihtsustamise võimaluste analüüs;
- iga-aastased kõrgetasemelised kohtumised liikmesriikidega edusammude jälgimiseks ja toetamiseks.
Kuidas toob digiüleminek selles valdkonnas kasu inimestele, ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele?
Kasu Euroopa piires liikuvatele kodanikele:
- tõrgeteta ja sujuvam juurdepääs avalikele teenustele, sealhulgas kiirem juurdepääs dokumentidele, et tõendada oma sotsiaalkindlustusõigusi välismaal;
- digitaalsed dokumendid elektroonilistes taskutes, et hõlbustada õiguste tunnustamist ning asjaomase isiku täielikku kontrolli ja omandiõigust isikuandmete üle;
- sotsiaalkindlustusõiguste lihtsam kasutamine teistes riikides, näiteks plaaniväline ravi välismaal;
- sotsiaalkindlustushüvitiste taotluste kiirem ja turvalisem menetlemine.
Kasu sotsiaalkindlustusasutustele ja muudele avalik-õiguslikele asutustele:
- sotsiaalkindlustusteenuste, sealhulgas piiriüleste teenuste tõhususe ja kvaliteedi parandamine;
- sotsiaalkindlustusõiguste usaldusväärne digitaalne kontroll, kulude ning vigade ja pettuse ohu vähendamine;
- parem koostöö ning parem juurdepääs sotsiaalkindlustusandmetele ja nende andmete parem jagamine, sealhulgas piiriüleselt, kusjuures andmete suhtes kohaldatakse rangeid andmekaitse- ja turvaeeskirju.
Kasu välismaal teenuseid osutavatele ettevõtjatele:
- lihtsamad haldusmenetlused ja suhtlus sotsiaalkindlustusasutustega, sealhulgas dokumentide veebipõhine taotlemine ja väljastamine, nt töötajate teise ELi liikmesriiki tööle saatmisel.
Millised õigused tagab Euroopa ravikindlustuskaart praegu? Kas uue algatuse raames muutub neist mõni?
Teatises kavandatud meetmed ei too kaasa muudatusi ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjades. Euroopa ravikindlustuskaart annab jätkuvalt juurdepääsu meditsiiniliselt vajalikele riiklikele tervishoiuteenustele kõigis 27 ELi liikmesriigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis või Ühendkuningriigis, seda samadel tingimustel ja sama hinnaga kui selles riigis kindlustatud isikutele.
Millised on järgmised sammud seoses sotsiaalkindlustuspassiga – kas see muutub liikmesriikidele kohustuslikuks?
Kaks ELi liikmesriikide institutsioonide konsortsiumi katsetavad praegu komisjoni rahalisel toetusel A1-tõendi ja Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmist ja kontrollimist. Tuginedes 2025. aastal lõppeva katseprojekti tulemustele, otsustab komisjon järgmiste sammude üle, sealhulgas sotsiaalkindlustuspassi kasutuselevõtu teostatavuse üle kõigis ELi riikides ja selle üle, kas selleks oleks vaja uut õigusraamistikku.
Lisateave Euroopa sotsiaalkindlustuspassi kohta.
Milline on sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) olukord? Kui palju liikmesriike / millised liikmesriigid on ühinenud?
Pärast mitu aastat kestnud rakendamist toimib EESSI kõigis 32 osalevas riigis (EL 27, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Ühendkuningriik) ning neist 13 riiki (BG, DK, EE, FR, CY, LV, HU, MT, PT, SE ja IS, NO ja UK) vahetavad teavet kõigis sotsiaalkindlustusvaldkondades ja -liikides. 18 riiki on rakendanud EESSI üle 90 % ulatuses. Tänu EESSI-le on sotsiaalkindlustusasutused alates 2019. aastast tegelenud kiiremini ja turvalisemalt rohkem kui 16 miljoni sotsiaalkindlustusjuhtumiga, mis on seotud teise riiki reisimise, seal elamise, õppimise, pensionile jäämise ja/või töötamisega.
Komisjon aitab ka edaspidi kaasa liikmesriikide tegevusele ning esitab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi Europa veebisaidil kord kvartalis riikide tegevuse järelevalvetulemused ja aruandluse.
Milliseid muid digitaalseid algatusi on tehtud vaba liikumise ja tööjõu õiglase liikuvuse toetamiseks?
Ühtse digivärava määrus
Ühtse digivärava määruses nõutakse, et ELi liikmesriigid võimaldaksid 12. detsembriks 2023 kodanikel ja ettevõtjatel veebisaidi „Your Europe“ kaudu täielikult veebipõhiselt juurde pääseda 21 haldusmenetlusele, täita dokumente ja saada tulemusi elektrooniliselt.
Sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud menetlused on järgmised:
- kohaldatavate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kindlaksmääramise taotlemine;
- Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine;
- pensioni taotlemine.
21 menetluse jaoks vajalike dokumentide ja teabe piiriüleseks vahetamiseks töötatakse välja andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem. Eesmärk on kasutada teiste Euroopa haldusasutuste poolt juba elektroonilisel kujul hoitavat teavet.
Euroopa digiidentiteedi raamistik
Euroopa digiidentiteedi (EUDI) raamistikuga lihtsustatakse ELi inimeste ja ettevõtjate juurdepääsu piiriülestele avaliku ja erasektori teenustele. ELi liikmesriigid hakkavad välja andma ELi ühtlustatud digiidentiteeditaskuid, mille kaudu saavad üksikisikud ja ettevõtjad oma andmeid ja digidokumente soovi korral säilitada ja jagada. Seda raamistikku võiks kohaldada ka sotsiaalkindlustuse koordineerimisel.
Digiidentiteeditaskute katsetamiseks viiakse programmi „Digitaalne Euroopa“ toel läbi suuremahulisi katseprojekte. Rühm eri riikide asutusi katsetab praegu muu hulgas vormi A1 ja Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmist ja kontrollimist.
Lisateave selle kohta, kuidas sotsiaalkindlustuspassi kavatsetakse EUDI raamistikku sobitada.
Koostalitleva Euroopa määruse ettepanek
Kavandatava koostalitleva Euroopa määruse eesmärk on luua kogu ELi haldusasutuste koostööraamistik, et leppida kokku ühistes koostalitlusvõimelistes lahendustes. Tõhusamatest avalikest teenustest saavad kasu nii üksikisikud kui ka ettevõtjad, sest haldusasutuste digivahendid on omavahel paremini ühendatud ning kõigis sektorites ja ELi riikides on lihtsam andmeid jagada.
Euroopa andmestrateegia
2020. aastal kasutusele võetud Euroopa andmestrateegia eesmärk on muu hulgas hõlbustada andmete jagamist avaliku sektori asutuste vahel. See aitab parandada avalikke teenuseid, aga ka vähendada liikuvate kodanike ja ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate halduskoormust.
Meetmed keskenduvad järgmisele:
- andmetele juurdepääsu ja andmekasutuse valdkondadevahelise haldamise raamistik;
- tehnoloogilised süsteemid ja taristu;
- digioskuste parandamine;
- Euroopa andmeruumide edendamine strateegilistes sektorites.
ELi tasandi pensionide jälgimise teenus
Euroopa pensionide jälgimissüsteemi (ETS) arendatakse komisjoni toetusel, et anda inimestele kogu nende karjääri vältel teavet pensioniõiguste kohta liikmesriikides, kus nad on töötanud.
ETS ei asenda mitmes riigis töötanud üksikisikute vajadust taotleda oma karjääri lõpus pensioni kooskõlas ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjadega. Sotsiaalkindlustusasutused kasutavad EESSI süsteemi, et vahetada teavet pensioniarvutuste tegemiseks. Kodanikud saavad vormi P1, kus on nende pensioniõiguste ametlik kokkuvõte ja arvutus.
Töö- ja sotsiaalõigusi kajastava ID-kaardi projekt
Mitmes riigis on kasutusele võetud nn töö- või sotsiaalkaardid, et tagada tööõiguse nõuete täitmine töötajatele, sealhulgas neile töötajatele, kes töötavad eri riikides. ELi ehitussektori sotsiaalpartnerid uurivad komisjoni rahalisel toetusel nende kaartide koostalitlusvõime potentsiaali.
Euroopa platvorm deklareerimata töö vastase tegevuse alase koostöö edendamiseks Euroopa Tööjõuameti juures hindab, kui tõhus on sotsiaalõiguste ID-kaart deklareerimata töö vastu võitlemise vahendina.
Siseturu infosüsteem ja e-deklaratsioon töötajate lähetamiseks välismaale
Siseturu infosüsteem (IMI) aitab ametiasutustel teha piiriülest koostööd ja täita oma kohustusi eri valdkondades, sealhulgas töötajate välismaale lähetamist käsitlevate ELi õigusaktide alusel.
Mis on töötajate lähetamise e-deklaratsioon?
Komisjon ja liikmesriigid töötavad selle nimel, et töötada välja ühtne elektrooniline vorm (e-deklaratsioon), mida riigid võivad töötajate välismaale lähetamisel vabatahtlikult kasutada. Eesmärk on vähendada teenuseosutajate halduskoormust ja lihtsustada asjaomaste asutuste teabevahetust. Samuti võib see aidata võidelda pettuse ja süsteemi kuritarvitamise vastu.
Töötajate lähetamine autovedude sektoris
Direktiiviga (EL) 2020/1057 kehtestati konkreetsed haldus- ja kontrollinõuded sõidukijuhtide lähetamiseks autovedude sektoris. Autoveoettevõtjad peavad esitama lähetusdeklaratsiooni mitmekeelse veebisaidi „Maanteetransport – lähetusdeklaratsioon“ kaudu, mis on ühendatud IMI-süsteemiga.
E-tervise algatused
Tulevase ühtse Euroopa terviseandmeruumi raames püüavad komisjon ja liikmesriigid kogu Euroopas täielikult ära kasutada digitaristut MyHealth@EU, et vahetada digiretsepte, patsiendi koondandmeid, laboritulemusi, haiglast väljakirjutamise dokumente ja meditsiinilisi ülesvõtteid.
See võib aidata lihtsustada haldusmenetlusi, mis on seotud piiriüleste tervishoiuteenuste kulude hüvitamisega vastavalt direktiivile patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius.
2023. aastal toimib MyHealth@EU raames digiretseptide ja patsiendi koondandmete teenus juba üheteistkümnes liikmesriigis.
Euroopa plokiahelateenuste taristu
Euroopa plokiahelateenuste taristu (EBSI) on Euroopa Komisjoni ja Euroopa plokiahela partnerluse loodud algatus. Selle eesmärk on toetada piiriüleste avalike teenuste osutamist plokiahela tehnoloogiate abil.
EBSIt saab kasutada teabe säilitamiseks usaldusväärsel ja detsentraliseeritud viisil. See võimaldab üksikisikutele, kes suhtlevad ELi avalike teenuste osutajatega, uusi kontrolli-, jälgitavus- ja läbipaistvusvorme. Euroopa sotsiaalkindlustuspass (ESSPASS) valiti üheks EBSIs katsetatavaks kasutusjuhuks.